Kodublogi

Kuidas kodutoetus aitab? Esimene laps peres

2007-02-14T15:35:00.000-08:00

NÄIDE ELUST
Marta (21) ja Juhan (23) on koos elanud kolm aastat. Möödunud aastal peeti pulmad. Juhani sõbrad ütlevad, et rumal idealism, aga mees on endas kindel. Noored on veendunud, et ühes korralikus eesti peres peab ka järelekasvu olema - augustis sünnibki väike lõvilaps. Tulevikus olgu lapsi kasvõi neli.
Kevadel ülikooli lõpetavast Martast saab õpetaja ja esialgu pole tema palgast suurt abi loota. Ehk on õpetajate palk ajaks, mil lapsepuhkus läbi saab, tõusnud?
Juhan õpib infotehnoloogiat. Praegu on ta akadeemilisel puhkusel. Üks tuntud infoettevõtja pakkus palka, millest ta ei suutnud keelduda ja eks kooli jõuab ka veidi hiljem lõpetada.
Üks asi teeb neile muret. Üürikorter pole koht, kus rahulikku pereelu saaks elada. Ja Tallinnas on kinnisvarahinnad väga kõrged.
Säästes ja Marta keskmisest jõukamatelt vanematelt toetust saades loodavad noored korteri sissemakse ära teha. Kolmetoaline, moodsalt kompaktne. Kui pere tulevikus kasvab, ehitatakse kindlasti oma maja.

Marta ja Juhani näide:
65 m2 3-toalise korteri ost Tallinnas (laen 30 aastaks)
Hind: 1,5 miljonit krooni
Sissemaks: 25%
Laen: 1,125 miljonit krooni
Igakuine makse: 5371 krooni

Kodutoetuse sisseviimisel võidavad Marta ja Juhan igakuiselt 23% ehk 1250 krooni esimese lapse pealt.

Täna kehtiv meede kodu soetamiseks

2007-01-31T03:39:00.000-08:00

Riigipoolne meede KredExi eluasemelaenu käendus on mõeldud inimestele, kes soovivad võtta laenu uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks ning vähendada oma esmase sissemakse kohustust. Eluasemelaenu käendusega on võimalik osta korter, elumaja, krunt või suvila. Krundi ostu eesmärgiks peab sellisel juhul olema elamu ehitamine ning suvila puhul suvila ümberehitus aastaringseks elamiseks.
Millistel tingimustel saab taotleda eluasemelaenu käendust?
omafinantseering minimaalselt 10% laenu tagatisvara väärtusest;
laenukäenduse suurus on kuni 24% laenu tagatisvara väärtusest, kuid mitte rohkem kui 300 000 krooni;
laenusummal piirmäära ei ole;
pikema kui 30-aastase laenu tagasimaksmise graafiku tingimused: laenusaajate vanus laenu lõpptähtajal ei ole üle 70 aasta ning tagatisvara on valminud või täielikult renoveeritud viimase 10 aasta jooksul;
käendustasu 3% käenduse summalt tasutakse lepingu sõlmimisel ühekordse maksena;
lapse sünni puhul laenupuhkus kuni lapse 2 aastaseks saamiseni või olemasoleva lapse puhul mitte kauem kui lapse 2 aastaseks saamiseni.
Tähelepanu tuleb juhtida, et see meede üksnes võimaldab isikul laenukoormust suurendada, mitte leevendada.

Halduspoliitiliste meetmete võimalikkus kodu soetamiseks

2007-01-31T03:35:00.000-08:00

Praxise uuring Eluasemepoliitika üleminekuriikides (Anneli Kährik, Martin Lux, Jüri Kõre, Margus Hendrikson, Ille Allsaar) toob esile järgneva: „Uuringu tulemused näitavad, et suurimad erinevused analüüsitud riikide eluasemepoliitikas on tingitud lähenemisviiside erinevustest eluruumide erastamisel ning riikliku sekkumise määrast. Eluasemepoliitika tulemuslikkust mõjutavad kõige enam siiski konkreetsed metoodikad, kuidas on igas riigis korraldatud eluasemete pakkumist ja nõudlust mõjutavad võtted ning kuidas toimub programmide rahastamine.”

„…Pakkumist mõjutavad subsiidiumid (nt sotsiaaleluruumide pakkumise korraldus) on osutunud tulemuslikumaks, kui sotsiaalelamusektori olemus on selgelt defineeritud ja konkreetsed mõõduka hinnaga üürisektorit ja omatarbe eluasemete soetamist toetavad programmid on selgelt orienteeritud toetust vajavatele leibkondadele ning on ka pikemas perspektiivis jätkusuutlikud (tagatud on finantseerimisallikad, kaasatud on erakapital jms). Nõudlust mõjutavad subsiidiumid on osutunud aga tulemuslikuks, kui eluasemetoetuste süsteemis ei kasutata otseseid ega kaudseid sissetulekupiiranguid ning kohaldatakse optimaalset ja paindlikku skaalat eluasemekulude võimaliku osa määratlemisel kogutuludest (st toetus väheneb ühes sissetulekute tõusuga ainult sel määral, et ei kao huvi sissetulekute suurendamise vastu).”

Muuhulgas pakutakse teiste meetmete seas Praxise uuringus välja järgnev: „Finantssüsteemi arendamine laenusaamisvõimaluste parandamiseks teatud sihtgruppidele eluaseme ehitamiseks, ostmiseks või renoveerimiseks avaliku sektori toel (nt laenuintressi toetuse kaudu KOV-de ja/või riigi poolt, laenugarantiide ja maksusoodustuste kaudu noortele peredele). Finantsskeemide arendamise puhul on oluline, et riik pakuks teatud gruppidele garantiisid intressimäärade järskude kõikumiste vastu.”

Elamistingimused mõjutavad laste sündi

2007-01-31T03:21:00.000-08:00

Eluasemepoliitikast on Eestis kõneldud uskumatult vähe, arvestades teema olulisust kõigile inimestele. Meie elamufondi iseloomustab üldiselt vähene mitmekesisus ja sellest tulenev väike valikuvõimalus: 75% eluruumide üldpinnast on suurtes korterelamutes. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis eramutes ja vähekorterilistes elamutes elavate perede osakaal väike. Elutube keskmiselt elanikule (privaatsuse näitaja) on hinnanguliselt 1, mis on väiksem Lääne ja Põhja-Euroopa vastavast näitajast. Ruumikitsikus ja pere vajadustele mittevastavus kasvab leibkonna suurenedes: 4-liikmelistest peredest elab 72% elamispinnal, kus tube on vähem kui pere liikmeid. Kõige kitsamad on uuringute järgi elutingimused väikeste lastega peredel. Rahvastikuministri büroo tellitud kunagise uuringu järgi 66 % vastanute jaoks on erinevatest põhjustest teisel kohal just sobivate eluasemetingimuste puudumine, miks lapse saamist lükatakse enam kui kolm aastat edasi.

Eluruumide erastamise tulemusel on Eestist saanud eluasemeomanike riik ning pole
sellisena eluaseme omandistruktuurilt võrreldav ei Põhjamaade ega ka enamike Lääne-Euroopa riikidega. Poliitikud peavad tulevikuks langetama põhimõttelise eluasemepoliitilise valiku: kas võtame eluasemepoliitikas tulevikus suuna üürnike või koduomanike ühiskonda. Mõlemal juhul on vajalikud riigi meetmed eesmärgi saavutamiseks. Väidan, et toetuspoliitika puudumine on samuti poliitiline valik, mis praeguses olukorras viib üürnike arvu kasvuni, seda eriti noorte perede seas.
Keskerakond on pakkunud omapoolse vasakalternatiivi: intensiivistada munitsipaalelamuehitust. IRL pakub omapoolse paremalternatiivi: toetada neid peresid, kes soovivad saada oma kodu omanikuks. Paljud pered on võtnud laenu, et soetada uus kodu või vana kordu korda teha Ajaleht Äripäev oma juhtkirjas 2005 aastal toob õieti esile: „Pangad väidavad, et suhtena sisemajanduse koguprodukti pole eluasemelaenude osa suur – 20% pluss kõigi liisingulepingute koormus ca 3% – ja see suhe võiks vabalt tõusta. Ent leibkonna tasandilt, mida on täielikult ignoreeritud, avaneb hoopis teistsugune pilt. Keskmise eluasemelaenu tagasimakse on Nordea Panga andmeil Eestis 600 krooni võrra suurem kui meie traditsioonilisel võrdlusmaal Soomes (4380 krooni 3760 krooni vastu), ja seda absoluutsel skaalal. Suhtes keskmisesse palka on vahe drastiline ehk need, kel Eestis on see võimalik, on end viimase piirini kinni laenanud. Neid, kel seni pole olnud võimalik laenata, nt regulaarsete sissetulekute puudumise tõttu, püütaksegi kinnisvara tagatisel suvalaenu konksu otsa„
Kodu soetada soovijaile on täna olemas üksnes Kredexi laenutagatise meede, millega ei leevendata laenukoormust, vaid üksnes võimaldatakse seda suurendada. Praeguseks on kinnisvara hinnad turul läbinud suure hinnahüppe ning see raskendab tunduvalt perede võimalusi kodu soetada. Võimalik intressimäärade tõus võib tõsiselt mõjutada laenu võtnud perede majanduslikku võimet ots-otsaga toime tulla.

Kuidas aidata peresid?
Meie ettepaneku järgi peaks riik toetama täiendava meetmena laste soetamist moel, mis parandab ka pere elamistingimusi. Me plaanime toetada neid lastega peresid, kes on võtnud Eestis tegutsevatest krediidiasutustest laenu, et oma kodu renoveerida või hankida.
Lastega perede arv Eestis on 190000, jagunedes laste arvu järgi peres:1 laps-90 000, 2 last-75 000, 3 ja enam last- 45 000.
Meie kava järgi makstaks kodulaenu toetust nendele peredele, kus kasvab alla kümne aastane laps või kuhu sünnib laps. Toetust makstaks fikseeritud suuruses: 15 000 krooni pere kohta aastas. Kahtlemata on vajalikud seadusega seada teatavad piirangud, mis tagaksid toetuse saamise eesmärgi. Peredel peab olema võimalus oma kodu saada ning pered, kes maadlevad täna laenuga, et ots-otsaga toime tulla, väärivad riigipoolset tuge. Õnn ei ole rahas kui eesmärgis, vaid selles, et igal perel on kodu.

Mis on KODUTOETUS LASTEGA PEREDELE?

2007-01-30T05:57:00.000-08:00

Eesti perel peab olema võimalus olla koduomanik. Kahjuks liigub Ansipi ja Savisaare valitsuse poliitika hoopis vastupidises suunas. Nimelt tahetakse kärpida kodu rajamiseks laenu võtnud perede laenuintresside maksuvabastust.

Oleme veendunud, et majanduse tasakaalu ei ohusta mitte pered, kes tahavad kodu soetamiseks laenu võtta vaid riigile sadu miljoneid maksma minevad korruptsiooniskandaalid.

Niisugusele tegevusele tuleb selgelt vastu olla: see on poliitika iga neljanda eesti pere arvelt, kes on soetanud omale uue kodu või teinud remonti.

Meie lahendus on hoopis vastassuunaline: riik ei pea mitte takistama, vaid aitama inimestel kodu saada. Milline on tänane olukord?

Eestis on üle 95 % elamispinnast eraomandis. Kinnisvaraturul on hinnad teinud suure hüppe ning see on takistuseks noortele peredele kodu hankimisel, mis omakorda mõjutab noorte pereplaneerimist. Lisaks iseloomustab Eesti eluasemeturgu halb tehniline seisund, mistõttu on vajalikud täiendavad investeeringud.

Me seame eesmärgiks toetada oma koduomandi peremeheks olemist ning soodustada spetsiaalse programmiga perede eluaseme soetamise võimalusi.

Kuidas hakkab asi toimima?

Selle algatuse järgi makstakse riigieelarvest kodulaenu toetust nendele peredele, kus kasvab vähem kui kümne aastane laps või kuhu sünnib laps. Toetust makstakse fikseeritud suuruses: 15 000 krooni aastas. Kui peres on rohkem alla kümne aastaseid lapsi, suurendatakse toetust 5000 krooni täiendava lapse kohta.

Toetuse saamise tingimused:
1. alla kümne aastane laps;
2. püsiv elukoht Eestis;
3. eluasemelaenu leping;
4. tegelik elukoht laenuga soetatud või korrastatud elamus;
5. laenu perioodi kestus vähemalt seitse aastat;
6. toetust makstakse igakuise maksena, kogusumma riigieelarves on ca 700 milj krooni.

See on reaalne tegu, mille saame koos korda saata.
Tule meile appi, toetame eesti peresid!